Mitme sidusrühma dialoog Eestis: Mida vajavad rannakalurid energiasiirdest?

19. septembril 2026 ühines SEAGLOW konsortsiumi partner Low Impact Fishers of Europe (LIFE) Võiste sadamas kohaliku kaluri ja paadiomaniku Argo Mengeliga, et kaasata Eesti rannakalurite kogukond arutelusse puhtama merendustuleviku üle. Tallinna Tehnikaülikooli esindaja Riina Otsasoni vahendusel toimunud töötuba tõi kokku kalurid ja merandussektori sidusrühmad, et arutada praktilist küsimust: kas väikesed kalalaevad suudavad heitmeid vähendada ilma töökindluses või jõudluses järeleandmisi tegemata?

PMA-605 läheb hübriidseks

PMA-605 on väike alus, mida kasutatakse peamiselt räimepüügiks. Projekti SEAGLOW raudus muudetakse see hübriidsüsteemiks, mis ühendab elektrimootori, akupanga ja diiselgeneraatori. Samuti töödeldakse selle keret uuendusliku e-vääristusega.

Kombinatsioon vähendab eeldatavasti kütusekulu vähemalt 40%. Elektriline käitus peaks samuti muutma kalapüügiprotsessi osad vaiksemaks ja parandama pardal olevaid töötingimusi.

Paljulubav, kuid see peab merel töötama

Vahetuse käigus jagasid osalejad oma seisukohti energiaülemineku kohta Eestis.

Hübriidsüsteemidel nähti suurimat potentsiaali CO₂ heitmete vähendamisel. Samuti toodi esile elektrifitseerimist ja elektrimootori ning e-vääristuse kombinatsiooni. Osalejad olid siiski ühel meelel, et uus tehnoloogia peab end reaalsetes püügitingimustes tõestama. Mõned seadsid kahtluse alla, kas täiselektriline ajam suudab tagada piisava võimsuse ja vastupidavuse rasketes ilmastikuoludes või pikemate operatsioonide ajal.

Usaldusväärsuse mured laienesid ka seadmetele, nagu vintsid. Osalejad märkisid, et hüdrosüsteeme ja abimootoreid võib endiselt vaja minna seal, kus elektrilised alternatiivid ei taga veel usaldusväärset tööd ja ohutut pidurdamist.

Seega hinnati tehnoloogia valmisolekut energiaülemineku suurimaks takistuseks. Rahastamine oli teisel kohal, millele järgnesid taristu ja juurdepääs kvalifitseeritud spetsialistidele.

Äriplaan peab end ära tasuma

Madalamad kütusekulud olid kõige sagedamini esile toodud majanduslik kasu, eriti arvestades kütusehindade kõikumist. Samuti nägid osalejad potentsiaali, et säästlikult püütud kala võib nõuda kõrgemat hinda.

Renoveerimise esialgne maksumus on endiselt peamine takistus. Umbes viit aastat peeti üldiselt aktsepteeritavaks tasuvusajaks, samas kui kõike pikemat peeti tulevase poliitika, maksude ja seadusandluse ebakindluse taustal raskesti põhjendatavaks.

Enamik vastajatest leidis, et avalik rahastus või muud stiimulid peaksid katma 80% kuni 100% investeeringust. Üks vastaja pakkus toetuse suuruseks 60–80%. Osalejate sõnul oleks väikesemahulistel kalandusettevõtetel sellises mahus ümberehitusi ilma märkimisväärse välise toeta raske ellu viia.

Puhtamad laevad, paremad töökohad

Osalejad pidasid peamiseks keskkonnakasuks väiksemaid CO₂ heitkoguseid, millele lisandusid puhtam kohalik õhk ja võimalik kasu merekeskkonnale.

Üleminek võiks parandada ka igapäevaelu pardal. Vähem müra, vibratsiooni ja heitgaase looks puhtama ja mugavama töökoha. Osalejad leidsid ka, et keskkonnasõbralikumad alused võiksid tugevdada kalandussektori keskkonnaalast mainet ja aidata vastata tarbijate nõudlusele vastutustundlikult püütud kala järele.

Kalurid soovivad tugevamat häält

Tehnoloogia ja rahastus ei olnud jedinad mured. Osalejad nõudsid madalamaid tantse, vähem bürokraatiat ja suuremat riigitoetust.

Nad rõhutasid ka, et poliitik kujundajatel on vaja kalandusest praktilist arusaama. Tihedam dialoog sektoriga võiks aidata tagada, et eeskirjad ja toetusprogrammid kajastavad igapäevase tegevuse tegelikkust.

Mõned osalejad leidsid, et Eesti keskendub rohkem EL-i nõuete rakendamisele kui oma kalurite huvide aktiivsele esindamisele. See oli seminaril väljendatud sidusrühmade arvamus, mida ürituse raames eraldi ei hinnatud.

Õppetunnid järgmisteks sammudeks

Töötuba näitas, et väikesemahulise kalapüügiga tegelejad näevad hübriid- ja elektritehnoloogiates reaalset potentsiaali, kuid ainult siis, kui lahendused on usaldusväärsed, taskukohased ja kohandatud tegelikele kalapüügitingimustele.

Üleminek nõuab enamat kui lihtsalt uusi seadmeid. Finantstoetus, lihtsam haldus, sektorialased teadmised ja sisuline dialoog kaluritega on täpselt sama olulised.

Tagasiside ei ole esinduslik Eesti kogu väikesemahulise kalandussektori kohta, kuid see pakub siiski väärtuslikke praktilisi suuniseid SEAGLOW PMA-605 demonstratsiooni edasiseks arendamiseks ja hindamiseks.

Fotokrediit @Seaglow