Euroopa energia ülemineku põhjapanemine väikesemahulise kalapüügi tegelikkuses

Klimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks ei nõua mitte ainult tehnoloogilisi uuendusi, vaid ka poliitikat, mis on kindlalt seotud sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase tegelikkusega. Selles kontekstis on ELi energia ülemineku aluseks kalurite ja rannikukogukondade kogemused, mis on olulised nii tõhususe kui ka õigluse tagamiseks.

Euroopa Komisjoni loodud energia ülemineku partnerlus (ETP) avaldas hiljuti oma ühised ja sektoripõhised kaalutlused, et toetada komisjoni energia ülemineku tegevuskava väljatöötamist. Need dokumendid on Euroopa tehnoloogiaplatvormi tugirühmades peetud ulatusliku dialoogi tulemus ning nende eesmärk on kindlaks määrata ühised prioriteedid, valdkondlikud probleemid ja valdkonnad, mille puhul on võimalik valdkondadevaheline kooskõlastamine.

Seaglow projekt järgis seda protsessi täpselt, kusjuures kaks konsortsiumi liiget aitasid otseselt kaasa tugirühmade koordinaatoritena: Gorka Gabiña Iribar (akadeemiline töörühm) ja Marta Cavallé (väikesemahulise kalapüügi töörühm). Nende osalemine aitas tagada, et nii teaduslikud tõendid kui ka väikesemahulise kalapüügi kogukondade tegelik olukord kajastuks lõplike soovituste koostamisel.

Väikesemahuline kalapüük süsinikdioksiidi heite vähendamise esirinnas

Arvamused, mis on välja töötatud Väikesemahulise kalapüügi töörühm rõhutavad peamist sõnumit: väikesemahuline, vähese mõjuga kalandus tegutseb juba praegu väga väikese süsinikujalajäljega ja on seega energia ülemineku esirinnas. Selle asemel, et käsitleda seda kui sektorit, mis peab kohanema väljastpoolt kavandatud lahendustega, tuleks väikeettevõtete kalandust tunnustada kui olemasolevat vähese mõjuga toiduainete tootmise mudelit ning asetada see Euroopa kalandus- ja kliimapoliitika keskmesse.

Samal ajal toob töörühm esile sektori tulevikku ohustavad sügavad struktuursed probleemid. Nende hulka kuuluvad laevastike ja kalapüügipopulatsioonide vananemine, piiratud juurdepääs investeeringutele, kala vähenev kättesaadavus rannikuvetes, piiratud juurdepääs ressurssidele ja turgudele ning kasvav väljatõrjumine muude sinise majanduse tegevusalade poolt. Kui neid probleeme ei lahendata, võib energiamajanduse üleminek süvendada olemasolevaid haavatavusi.

Keskseks soovituseks on tungiv vajadus taastada kalavarud, eriti ranniku- ja rannikuvetes. Tervemad kalavarud vähendaksid märkimisväärselt energiakasutust, lühendades püügireise ja merel viibimise aega, parandades samal ajal majanduslikku elujõulisust ja aidates kaasa süsiniku looduslikule sidumisele mere ökosüsteemides.

Marta Cavallé, väikesemahulise kalapüügi töörühma koordinaator, ütles:           
“Väikesemahuline kalandus on juba osa Euroopa energia ülemineku lahendusest. Oma madala süsinikujalajälje ja tiheda seotusega rannikuökosüsteemidega näitavad nad, et kliimaeesmärgid, säästev toidutootmine ja kogukonna elatusallikad võivad üksteist tugevdada. Kuid ilma tervete kalavarude, turvalise juurdepääsu ressurssidele ja kohandatud avaliku sektori toetuseta võib üleminek jääda paljude väikekalurite jaoks teoreetiliseks. Seega on meie jaoks vajalik eeltingimus, et Euroopa töötaks välja plaani, mis tagaks väikekaluritele parema tuleviku, parandades elujõulisust, taastades kalandust, tunnustades SSF-ide omandiõigust, tagades õiglase juurdepääsu ressurssidele ja juurdepääsu turgudele, kasutades selleks diferentseeritud lähenemisviisi SSF-idele ja suuremahulisele kalapüügile (LSF) kui põhimeetmetele.”

Tõendid, andmed ja teadusuuringud kui ülemineku alused

Lisaks valdkondlikele soovitustele on teadusorganisatsioonide ja Akadeemiline töörühm rõhutab, et kalanduse ja vesiviljeluse energia ülemineku aluseks peavad olema usaldusväärsed, ühised ja poliitikakohased tõendid. Rakendusuuringute tulemused on ikka veel liiga sageli killustatud asutuste ja projektide vahel, mis piirab innovatsioonivõimalusi ja aeglustab edusamme.

Töörühm rõhutab vajadust luua ühtlustatud ja usaldusväärsed ning energiakasutuse, heitkoguste ja sõidukipargi omaduste kohta andmete jagamise mehhanismid, mis on seotud ELi laiemate jõupingutustega digitaalse ülemineku ja tutvustustegevusega, millega suurendatakse suutlikkuse suurendamist ja uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu sektoris. ELi sõidukipargi usaldusväärsete alusuuringute väljatöötamist, energiavajaduse kaardistamist eri piirkondades ja erinevate üleminekuteede teostatavuse hindamist peetakse realistlike, taskukohaste ja diferentseeritud süsinikdioksiidi heite vähendamise eesmärkide seadmise oluliseks eeltingimuseks. Usalduse loomine andmete jagamise osas on äärmiselt oluline, et tagada, et seireraamistikud toetaksid, mitte ei takistaks valdkondlikku osalust.

Gorka Gabiña Iribar, akadeemilise töörühma koordinaator, ütles:
“Energiamajanduse üleminek on edukas ainult siis, kui see põhineb kindlatel tõenditel ja selgel arusaamisel sellest, kuidas kalandus ja vesiviljelus tegelikult toimivad. Selleks on vaja paremat andmete jagamist, usaldusväärseid lähteandmeid, tutvustajad ja tihedam koostöö teadlaste, sidusrühmade, tööstuse ja poliitikakujundajate vahel. Seaglow aitab sellele kaasa, ühendades rakendusuuringud tegelike tingimustega, aidates tagada, et üleminekuteed on realistlikud, piirkondlikult kohandatud ja tuginevad nii teaduslikele teadmistele kui ka töökogemustele.”

ETP ühised kaalutlused annavad teavet aruteludele, mis toimuvad kõrgetasemeline energia ülemineku partnerluskonverents, mis toimub 17. veebruar 2026 Brüsselis (SPARKSi kohtumine). Seaglow partnerid osalevad poliitilises dialoogis ja annavad oma panuse, jätkates õiglase, tõenduspõhise ning kalandus- ja rannikukogukondade tegelikkusest lähtuva energia ülemineku propageerimist.